ÕPILASTE HINDAMISE, JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE KORD TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUMIS

I ÜLdsätted

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, haridus – ja teadusministri 16. novembri 2006 määrusest nr 41 ning õpilasele kohaldatavas riiklikus õppekavas ja selle alusel koostatud kooli õppekavas esitatud nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

(1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale , õpilasele ja õpetajale ning on avalikustatud kooli kodulehel.

(2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad

ja aineõpetajad.

(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

(4) Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.

(5) Lapsevanemal, eeskostjal või hooldajal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid.

(6) Kokkuvõttev hindamine saadud hinnete põhjal toimub põhikooli osas iga õppeveerandi lõpul, välja arvatud ühe nädalatunniga õppeainetes, kus kokkuvõttev hindamine toimub II ja IV veerandi lõpul.

(7) Aastahinne põhikooliõpilastele pannakse õppeveerandite hinnete põhjal õppeaasta lõpus.

(8) Gümnaasiumiosas toimub kokkuvõttev hindamine erinevates õppeainetes iga kursuse lõpus

( kursuse pikkuseks on 32 – 35 õppetundi).

(9) Põhikooliõpilastele antakse klassitunnistus iga õppeveerandi lõpus.

(10) Gümnaasiumiõpilastele antakse õpinguraamat II, III õppeveerandi ja õppeaasta lõpus.

(11) Hinnetelehed paberkandjal antakse vajadusel (juurdepääsu puudumine e – kooli vms) üks kord õppeveerandis.

II TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis

(2) Teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis

- Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

- Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

- Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

- Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust..

- Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele. Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust, on õpilane saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

- Teadmisi ja oskusi kontrollivate tööde hinnetele võib lisada hinnanguna juurde + või - .

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.

(3) Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate oluliste kirjalike tööde (kontrolltööd) või oluliste (põhjalikku ettevalmistumist nõudvate) suuliste vastuste aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega (märgitakse e-kooli kontrolltööde plaani).

(4) Õpitulemusi kontrollivate oluliste kirjalike ( üldjuhul kontrolltööde, kirjandite vms) tööde või suuliste vastuste (esituste) sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik (õpetaja teavitab õpilasi sellest õppeveerandi või kursuse algul).

(5) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „ nõrk”.

(6) Kui õpilane jätab kirjaliku töö või suulise vastuse mõjuva põhjuseta tegemata, tähistatakse see e – päevikus „? ”-ga, mis hiljemalt 10 õppepäeva pärast muutub hindeks.

(7) Kehalise kasvatuse hinne kajastab õpilase teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi ja vilumusi ning füüsilist arengut. Kui õpilane ei ole meditsiiniliste näidustuste tõttu võimeline läbima riikliku õppekava praktilist osa, võib teda jooksavalt hinnata arvestuslikult; õppeaasta lõpul aga hindeliselt. Tunnis mitteosalemist tervislikel põhjustel tähistatakse e – koolis „ W” –ga.

(8) Järelevastamine või järeltööde sooritamine

- Põhikooli õpilane saab oluliste kirjalike tööde ja suuliste vastuste (esitluste) hindele „puudulik” või „nõrk” sooritatut või tegemata tööd uuesti teha üldjuhul üks kord õpetajaga kokkulepitud ajal 10 õppepäeva jooksul pärast hinde teatavaks saamist. Järelevastamise aja, töö mahu, jms teatab õpilasele õpetaja, initsiatiiv kokkuleppeks on õpilasepoolne.

- Gümnaasiumiõpilasele antakse võimalus õpitulemusi kontrolliv kirjalik töö või suuline

esitlus

A järele teha alljärgnevatel juhtudel:

a) puudumine õppetunnist tervislikel põhjustel;

b) puudumine õppetunnist direktsiooni nõusolekul (võistlused, olümpiaadid, konkursid jms);

c) puudumine õppetunnist/ töö mittekirjutamine aineõpetaja ja klassijuhataja eelneval informeerimisel ja nõusolekul;

B mitterahuldava hinde saamise korral uuesti sooritada 10 õppepäeva jooksul pärast hinde teatavaks saamist juhul, kui vajalik õppematerjali on omandatud vähemalt 20% ulatuses, s.t õpilane on tööks valmistunud, kuid pole suutnud mingil põhjusel õppematerjali piisaval hulgal omandada.

- Koolist pikaajalisema põhjendatud puudumise korral toimub järelevastamine erigraafiku alusel, mille koostamisel osalevad õpilane, klassijuhataja ja vastav(ad) aineõpetaja(d).

(9) Põhikooli 8. ja gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastele korraldab kool ühes õppeaines õppeaasta lõpus ( maikuu II poolel) üleminekueksami. Eksamiaine valib õpilane etteantud õppeainete hulgast I poolaasta lõpuks. Aineõpetajad tutvustavad eelnevalt vastavaid eksamiteemasid ja läbiviimise vormi (kirjalik või suuline). Eksamit hinnatakse vastavalt hindamisjuhendi peatükis II (2) toodud tingimustele. Eksamihinnet arvestatakse kui lisa veerandi- või kursusehinnet.

(1) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt õpilase võimetele individuaalses õppekavas väljatöötatud hindamiskorra järgi.

(2) Põhikooli õpilase tööle tehakse märge «Hinnatud individuaalse õppekava alusel».

(3) Välismaal õppinud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne programm ja hindamisalused, ühitamaks kooli õppekavas ettenähtud teadmisi ja praktilisi oskusi mujal õpituga.

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.

( 2) Kui õpilane on olulise kirjaliku töö või suulise esituse sooritanud hinnetele „puudulik” või „nõrk” või saanud tegemata töö eest hinde „nõrk”, kantakse järelevastamisel saadud hinne e – kooli päevikusse hinde „puudulik” või „nõrk” kõrvale kaldkriipsu taha. Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse mõlemat hinnet.

(3) Tegemata või esitamata töö tähistatakse e- kooli päevikus küsimärgiga (?).

(4) Kui õpilase õppeveerandi hindeks tuleks „puudulik” või „nõrk”, antakse talle kahe õppenädala jooksul võimalus vastav õppematerjal järele vastata ja pannakse seejärel välja veerandihinne.

(5) Kui õpilasel esineb pidevalt teatud ainetes mitterahuldav õppeedukus või ta ei allu kooli kodukorrale, arutatakse klassijuhataja ettepanekul tema õppimise ja käitumisega seonduvat kooli Nõustamiskojas.

(6) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne ja/või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(1) Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- ja aastahinne.

(2) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

(3) Õpilasele, kelle õppeveerandi hinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata ja kes pole suutnud kahe õppenädala jooksul materjali omandada ja järele vastata, koostatakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks individuaalne õppekava või määratakse muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(4) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(5) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(6) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(1) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ning kooliastmehinded.

(2) Kursusehinnete alusel pannakse välja aastahinded:

2006/ 2007. õppeaastal 12. klassi õpilastele.

(3) Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.

(4) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata, arvestatakse õppeaine aastahinde/kooliastmehinde väljapanekul vastava kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(5) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele riigieksamiaine aastahinne/kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete aastahinded/kooliastmehinded pannakse välja õppeperioodi lõpuks. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse aastahinne/kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(1) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.

(2) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”.

(1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

(4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

(5) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise ning õppetundidest põhjuseta puudumiste eest.

(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

(4) Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

IV HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.

(2) Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kooli direktor õpilast ja tema seaduslikku esindajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

V ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE

1. Õpilase täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmine

(1) Täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(2) Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmiste ja oskuste aastahinne on «nõrk» või «puudulik» või milles ta on jäänud hindamata.

(3) Täiendavale õppetööle jäetakse gümnaasiumiõpilane kuni kahes õppeaines, milles ta pole suutnud omandada 50% või enama ulatuses õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi.

(4) Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini.

(5) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.

(6) Täiendava õppetöö kestuseks on kuni kaks õppenädalat, õppepäeva pikkuseks on kuni kuus koolitundi.

(7) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse kas kirjalikult või suuliselt ja hinnatakse viiepallisüsteemis.

(8) Klassikursuse kordamine

- Põhikooli õpilane jäetakse õppenõukogu põhjendatud otsusega klassikursust kordama erandjuhul, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik” või „nõrk” ning ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

- Gümnaasiumiõpilane jäetakse klassikursust kordama erandjuhul mõjuvate põhjuste puhul (näiteks haigestumine), kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks.

(1) Järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

(3) Põhikooli õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30.augustiks.

(4) Gümnaasiumi õpilane, kes on jäetud täiendavale õppetööle kuni kahes õppeaines ja kes on sooritanud täiendava õppetöö(d) vähemalt hindele „rahuldav”, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

Muudetud 03.03.2010