Üldandmed
-Kontakt
-Koolipiirkond
-Ajalugu
-Avalik
teave
Õppetöö ja
huvitegevus
-Üldinfo
-Tunniplaanid
-Sisseastumine
-Üritused
-Sõpruskoolid
-Huviringid
-Nõustamine
-Sündmuste
arhiiv
Moodle
Comenius
Novembri alguses leidis aset Comeniuse projekti „Identiteedi ikoonid” partnerite III kohtumine, sel korral Kreeka pealinnas Ateenas.
Kohal olid kõigi partnerkoolide esindused – 30 õpilast ja 15 õpetajat. Partnereid võõrustas ja kokkusaamise korraldas Ateena eeslinna Ano Liosia lütseum, kus on ligi 400 õpilast. Kohtumise peakorraldajaks oli lütseumi füüsikaõpetaja ja Comeniuse projekti koordinaator Georg Vlahakis.
Üritus kestis kokku neli päeva, esimese päeva veetsime koolis ning seejärel tutvusime Ateena, Attika maakonna ja Peloponnesose poolsaarega.
MRGd esindasid 10nda klassi õpilased Kätlyn Adari, Pille-Riin Lepsaar, Iren Kudak ja Elin Lepik, ning õpetajad Sirje Allik ja Reet Kandimaa. Õpilased valmistasid end kohtumiseks ette, kuulates valikainet „Multikultuurne Euroopa” ning valmistades ette ingliskeelsed slaidiesitlused Eesti spordi ja riigivalitsemise kohta.
Esimesel päeval toimunud kooliprogramm oli väga huvitav. Partnerid tutvustasid üksteisele oma maa sporti ja riigivalitsemist, kasutades nii slaidiesitlusi kui demonstratsioonesinemisi.
Näiteks prantslased rääkisid Tour de France’ist, legendaarsest jalgpallurist Zinedine Zidane’ist, sekularismist kui Prantsusmaa riigivalitsemise alusest ning õpetasid koosolijaid petanque’i mängima. Kreeklased olid välja valinud kuulsa 20. sajandi alguse kreeka poliitiku Eleftherios Venizelose, kelle nime kannab Ateena rahvusvaheline lennujaam ning loomulikult antiiksed olümpiamängud. Hispaanlased tutvustasid oma kuulsamaid sportlasi ning olid ette valmistanud põneva ning mitmeid filmiklippe sisaldava ülevaate sellest, kuidas frankistlikust Hispaaniast sai demokraatlik riik. Slovakid pidasid põnevaks oma kanuusporti ja 1920ndate- 30ndate aastate poliitiku Milan Stefaniku elu. Austerlased korraldasid tõelise šõu. Nad olid kaasa võtnud 2 paari mägisuuski ja demonstreerisid publikule õiget suusavarustust ning korraldasid partneritele ka suusavõistluse koolisaalis Türklased ei pääsenud mööda oma 20 sajandi suurmehest Mustafa Kemalist, kellest sai türklaste isa Atatürk. Eesti õpilased rääkisid meie presidentidest ja e-riigist. Viimane teema tekitas publikus elavat vastukaja, näiteks prantsuse õpetajad pidasid Interneti vahendusel asjaajamist ja dokumentide täitmist ülimalt kahtlaseks. Spordiikooniks olime valinud Paul Kerese ja lõõgastuseks tutvustasime kohalolijaile selliseid eestlaste leiutatud spordialasid, nagu kiiking ja naistekandmine. Esitlusi saab vaadata, avades veebilehe www.identity.jimdo.com.
Comeniuse projektikohtumise õnnestumise nimel oli koolitöö Ano Liosia lütsemis korraldatud nii, et osad õpilased kuulasid esinemisi, osa aga oli läinud õppekäikudele. Nii olid ka paljud õpetajad tunnivabad ning said külalistega suhelda. Meie jaoks oli tavatu asjaolu, et üritust oli tulnud teiste hulgas avama kohalik õigeusu preester. Vestluse käigus selgus, et usuõpetus on Kreekas kohustuslik õppeaine ning iga koolipäev algab ühispalvusega.
Järgmistel päevadel säras päike ja sooja oli üle 20˚. Kogu seltskond, nii külalised kui võõrustajad, kokku umbes 70 inimest, läks tutvuma iidse Kreeka kultuuriga. Kolme päeva jooksul nägime ära päikse käes kiiskava Ateena Akropoli, jalutasime antiikse agoraa varemetel, külastasime sel suvel avatud ülimoodsat Akropoli muuseumi, mis jätsid erakordselt võimsa mulje. Meid viidi külaskäigule Kreeka parlamendihoonesse ja tutvustati Kreeka Vabariigi ajalugu. Mööda maalilisi ja mägiseid teid sõitsime 2 bussiga ringi Attikas ja Peloponnesose poolsaarel.
Kreeklaste avatus, soojus ja külalislahkus jätsid unustamatu mulje.
Reet Kandimaa, ajalooõpetaja ja Comeniuse projekti koordinaator
Lisatud 24.11.09