Üldandmed
-Kontakt
-Koolipiirkond
-Ajalugu
-Avalik
teave
Õppetöö ja
huvitegevus
-Üldinfo
-Tunniplaanid
-Sisseastumine
-Üritused
-Sõpruskoolid
-Huviringid
-Nõustamine
-Sündmuste
arhiiv
Moodle
Comenius
VANEMUISE 35 KOOLIMAJA
LUGU
1894. aastal otsustas von Grote maja maha müüa ja ehitada oma teisele naisele Aia tänavale uue maja, praeguse Kirjandusmuuseumi hoone. Aia tänava maja ostis Tsaari-Venemaa sõjaministeerium ja sellest sai Krasnojarski polgu staap. Maja hinnaks oli kujunenud juba 86 000 hõberubla. Tsaari-Venemaa sõjaministeeriumi käsutuses oli maja kuni Esimese maailmasõjani.
Esimese maailmasõja ajal, kui Tsaari-Venemaa sõjaministeerium oli maja maha jätnud, hakkas tihe rebimine, sest majast olid huvitatud nii Eesti Rahva Muuseum kui ka noore Eesti Vabariigi kohtusüsteem. Eesti Rahva Muuseum, kes vaevles juba tollal suures ruumikitsikuses, pidas seda maja oma muuseumi vääriliseks, kuna seal olid säilinud parkettpõrandad, vanad hollandi ahjud ja suured ning esinduslikud saalid. Vabadussõja tingimustes ei olnud aga aega taoliste probleemidega tegeleda ja otsustamine lükati edasi rahulikumate aegade saabumiseni. Vahepeal majutati sinna Läti sõjaväeosad, kes olid maja tugevasti rikkunud. Eesti Rahva Muuseumi kaebekirjade järgi olevat parkett lagunenud, seinad määritud, aknaraamid ja uksed lõhutud, veevärk rikutud ja maja muutunud haisvaks mudaauguks. Sellest hoolimata ei vähenenud tema soovijate arv. 1919. aasta novembris kinnitas Vabariigi Valitsus siiski Aia uulits 39 asuva maja Eesti Vabariigi Riigikohtule.
Tartu rahu sõlmiti teisel korrusel, esimesel korrusel asus omamoodi pressikeskus, kus värskeid uudiseid ootasid ajakirjanikud. Meie koolimajas on maha peetud tuliseid vaidlusi Eesti-Vene piiriküsimustes ja saavutatud piiri nihutamine Rakvere alt sinna, kus ta enam-vähem ka tänapäeval asub. Teise korruse koridorid on näinud uksi paugutamas Eesti kindral Jaan Sootsi ja Vene kindral Fjodor Kostjajevit, kes seoses ägedate piirivaidlustega vahel koridoris rahunemas käisid. Selles hoones on külmaverelise ja asjatundliku rahuga kaitsnud Eesti huve delegatsiooni juht Jaan Poska. Nende seinte vahel on välja räägitud noorele Eesti Vabariigile nii vajalikud 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Siin lõpetati võidukalt Eesti Vabadussõda.
Pärast Tartu rahuläbirääkimiste lõppu kolis hoonesse Eesti Vabariigi Riigikohus, kus ta tegutses kuni 1935. aastani. Tartu rahu sõlmimise saalist sai kohtusaal ja kolmandal korrusel asusid prokuratuuri ja kohtu-uurijate ruumid. Tollases ajakirjanduses nimetati seda hoonet “rahupaleeks” ja enam väärikamat maja Tartu linnas Riigikohtule ei leiduvat, sest “mis see alalõpmata kestev õigusemõistmine muud ikka olevat kui alalõpmata kestev rahu loomine õiguse abil”. Alates 1935. aasta sügisest asus majja Tartu-Võru Rahukogu, mis on tänase ringkonnakohtu eelkäija.
Teise maailmasõja ajal asus meie majas Saksa julgeolekuteenistus. Kogu Aia tänava piirkond sai sõjas raskelt kannatada. Paljud hooned hävisid täielikult. Endisest Rahukohtu hoonest olid alles vaid võlvitud lagedega kelder ja välisseinad. 1946. aastal hakati hoonet varemetest üles ehitama ja esialgu oli plaanis sinna rajada Radioloogia kliinik. Tartu rahu tuppa oleks plaanide kohaselt rajatud 16 voodiga haiglapalat. Hoovi peale hakati ehitama purustatud õuemaja asemel uut maja, kus pidid asuma töökojad ja võimla. Radioloogia kliiniku rajamisest siiski loobuti ja meie majas tegutses järgmised pool sajandit erinevaid nimetusi kandnud kutsekool. Maja taastati 1949. aastaks ja ehitustööd tegid põhiliselt kooli tollased õpilased. Varemete taastamisel muudeti ruumide paigutust, hoone ehitati koridorsüsteemseks.
Maja ümberehitamine oli päevakorral veel mitmeid kordi. Neljas korrus ehitati peale alles 1962. aastal. Sama ümberehituse ajal oli plaanis ka torni lammutamine, aga see jäi õnneks siiski ära. Töökoda-võimla ehitati ümber 1966. aastal Arnold Matteuse projekti järgi ja siis ühendati see juurdeehitise teel ka peahoonega. 1980-ndate lõpus oli plaanis maja erinevate juurdeehitistega täiustada. Vanemuise ja Akadeemia tänava nurgal asuvale haljasalale plaaniti ehitada uus ja moodne söökla koos aulaga ning teisele poole maja, Vanemuise ja Pepleri tänava nurgani viiv suur juuksuritöökoda. Peale tulid ärevad ajad ja iseseisvuse taastamine ning suured plaanid jäid teostamata.
Alates 2008. aasta sügisest on see pika ajalooga maja Reiniku kooli teenistuses.
Muudetud 10.11.09