{"id":136,"date":"2016-01-04T12:01:56","date_gmt":"2016-01-04T10:01:56","guid":{"rendered":"http:\/\/uus.reiniku.edu.ee\/?page_id=136"},"modified":"2016-11-14T15:43:11","modified_gmt":"2016-11-14T13:43:11","slug":"mart-reiniku-elulugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/kooli-lugu\/mart-reiniku-elulugu\/","title":{"rendered":"Mart Reiniku elulugu"},"content":{"rendered":"

\"reinik\"<\/a><\/strong><\/p>\n

Mart Reinik s\u00fcndis 24. aprillil 1862. aastal rentniku pojana Viljandimaal Adaveres, L\u00f5imetsa k\u00fclas, Reino talus. Ta ise on meenutanud, et lugema \u00f5ppis ta juba ema voki k\u00f5rval istudes, aga see tegevus polevat talle sugugi meeldinud, sest palju l\u00f5busam olevat olnud kelgu meisterdamine v\u00f5i uiskudega s\u00f5itmine. 9-aastase poisikesena viidi v\u00e4ike Mart L\u00f5imetsa k\u00fclakooli, kust ta edasi l\u00e4ks Paide kihelkonnakooli, mille ta 1879. aastal l\u00f5petas. Edasi \u00f5ppis Mart Reinik kuni 1883. aastani Tartu \u00d5petajate Seminaris. N\u00fc\u00fcd j\u00e4rgnesid noore \u00f5petaja elus otsingute aastad. 1883-1884 oli ta \u00f5petajaks P\u00f5ltsamaa kihelkonnakoolis, 1884-1886 Venemaal T\u0161ernigovi kubermangus, 1886-1887 Kaarma \u00d5petajate Seminaris, 1887-1889 P\u00f5ltsamaa algkoolis. Tema suurimaks p\u00fchendumiseks sai aga 1889. aastal Tartu I Kroonualgkooli juhataja ja \u00f5petaja kohale asumine, kuhu ta j\u00e4i j\u00e4rgmiseks 40 aastaks (kuni 1929).<\/p>\n

Kooli juhataja kohale asumine oli keeruline v\u00e4ljakutse, sest koolil puudus esialgu oma maja ja isegi \u00f5ppeprogrammid. Esimestel aastatel oli Mart Reinik ka ainuke \u00f5petaja, kes pidi hakkama saama nii \u00f5petamise kui kooli majandamisega. J\u00e4rgnevate aastate jooksul \u00f5nnestus tal koolile ehitada oma maja ja rajada \u00f5ppeasutus, mis oli mainekas ja tuntud Tartu linnas. \u00d5pilased hindasid Reinikut k\u00f5rgelt. Ta oli tasakaalukas, v\u00e4\u00e4rikas ja heatahtlikult n\u00f5udlik.<\/p>\n

Mart Reinikut meenutab \u00fcks tema \u00f5pilasi, muusikamees ja ohvitser August Niel\u00e4nder: \u201cIsa pani mind kaheksa aastaselt Mart Reiniku algkooli, mis asus v\u00e4ikeses puumajakeses, Riia t\u00e4naval, tookordse linnakooli \u00f5uel. Nii oli mu koolitee v\u00f5rdlemisi l\u00fchike. L\u00e4bisin Filosoofia t\u00e4nava ja seal see kool asuski. Oli tsaariaeg ja kooliharidus kuulus alles vabatahtlike luksuste hulka, pealegi oli algkool maksuline.
\nMinu esimeses koolis oli ainult kolm klassi ja \u00f5ppemaks oli seal kolm rubla semestris. K\u00f5ik klassid asusid \u00fches ja samas ruumis ning olid \u00fche ja sama \u00f5petaja juhtida. M. Reinik oli v\u00e4ga n\u00f5udlik pedagoog. Korraarmastajana leidis ta, et \u00fcpris kasulik oli laual k\u00e4ep\u00e4rast hoida peenikest pillirookeppi. Kui siis juhtus, et m\u00f5ni vallatu olevus s\u00f5nakuulmatuks muutus, tantsis see kepp ta seljal sellist tantsu, et tolm riietest k\u00f5rgele keerles.
\nKooli juurde kuulus meil ka \u00fcsna suur viljapuuaed, kuhu end t\u00f6\u00f6le abiks pakkusime. M. Reinik oli aiat\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ka tubli mesinik. Peale aiat\u00f6\u00f6 aitasime \u00f5petajat sageli ka koolit\u00f6\u00f6s. Mind rakendati n\u00e4iteks nii m\u00f5nigi kord venekeelse diktaadi ette\u00fctlemisel.\u201d<\/p>\n

Mart Reiniku oli isamaaline mees ja oma \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 jooksul j\u00f5udis ta \u00e4ra n\u00e4ha nii venestamise kui ka noore Eesti vabariigi s\u00fcnni. Oma vaadete kohta on ta ise kirjutanud oma eluloos j\u00e4rgmist: \u201cSakste vastu ei ole mul kunagi poolehoidu olnud, vaid juba seminaris andsime plaanisid, kuidas nende v\u00f5imu murda, kuidas Eesti riik luua. Kes v\u00f5is siis seda uskuda, et need unistused kord t\u00e4ide l\u00e4hevad! Sel ajal tundsin venelastele kaasa, sest uskusin alles lapselikult, et nemad t\u00f5esti meie rahvale \u2013 eestlastele heatahtlikud on ja abi annavad saksa poliitilise ja majandusliku surve vastu. Aga suur venestamise ajaj\u00e4rk, mis algas 1887. aastaga, t\u00f5i l\u00f5pliku p\u00f6\u00f6rde minu kalduvuses venelaste poole. Tahtsin ikka eestlaseks j\u00e4\u00e4da, tahtsin ka, et minu \u00f5pilastest head eestlased saaksid, ja ma usun, et see on mul kaunisti korda l\u00e4inud. Meie \u00f5ppisime k\u00fcll hoolega vene keelt, aga meie ei unustanud selle juures, et meie eestlased oleme. Kui \u00f5ppekavast eesti keele tunnid maha kustutati, \u201csest lapsed m\u00f5ista kooli tulles isegi h\u00e4sti eesti keelt\u201d, toonitatakse ametlikus kirjas, siis \u00f5ppisime usu\u00f5petuse tundides eesti keele lugemise ja kirjutamise \u00e4ra. Selleks andis suur vene surve nagu hoogu.<\/p>\n

Mart Reiniku teiseks suureks hobiks peale \u00f5petajat\u00f6\u00f6 oli mesindus. Mesinikuna t\u00f6\u00f6tas ta alates 1901. aastast ning tema \"mesinik\"<\/a>mesindusealased teadmised olid paljudele tollastele mesinikele teejuhiks. Alates 1913. aastast juhtis ta Tartu Aianduse-Mesinduse Seltsi mesilat Vahil ja korraldas seal mesinduskursusi, pidas loenguid ja andis v\u00e4lja temaatilisi kirjutisi. Tartu Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi juures kutsus Reinik 1907. aastal ellu aianduse ja mesinduse osakonna. Sellest sai 1923. aastal Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts, neid m\u00f5lemaid juhtis Reinik kuni surmani. Ta oli ka kuukirja \u00abAiat\u00f6\u00f6leht\u00bb organiseerija ja toimetaja (1907-1918) ning ajakirja \u00abAed\u00bb mesinduse osakonna tegevtoimetaja (1923-1931) ja ise peamine artiklite kirjutaja. Tema organiseerimisel ja kaastegevusel toimus meie kliima kohase mesilastaru, tartu taru (1907) ning eesti taru (1929), v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi asutamine (1927) ja vaatlusmesilate rajamine.<\/p>\n

Lisaks eelpooltoodule oli Mart Reinik ka \u00fchiskondlikult v\u00e4ga aktiivne. Reinik kuulus laulu- ja m\u00e4nguseltsi \u201cVanemuine\u201d, Eesti Kirjameeste Seltsi, oli Tartu \u00d5petajate Vastastikuse Abiandmise Seltsi ja Tartu \u00d5petajate Seltsi asutaja ja esimees ning Tartu Majandus\u00fchisuse ning ka Eesti Laenu- ja Hoiu\u00fchisuse \u00fcks asutajaid. On suur au, et meie kool just Mart Reiniku nime kannab!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mart Reinik s\u00fcndis 24. aprillil 1862. aastal rentniku pojana Viljandimaal Adaveres, L\u00f5imetsa k\u00fclas, Reino talus. Ta ise on meenutanud, et lugema \u00f5ppis ta juba ema voki k\u00f5rval istudes, aga see tegevus polevat talle sugugi meeldinud, sest palju l\u00f5busam olevat olnud kelgu meisterdamine v\u00f5i uiskudega s\u00f5itmine. 9-aastase poisikesena viidi v\u00e4ike Mart L\u00f5imetsa k\u00fclakooli, kust ta edasi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":131,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-136","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/136\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1687,"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/136\/revisions\/1687"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.reiniku.edu.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}